Kompressori rihma pingutamine

Tavalahendused lagunevad

Kevadised ilmad on varsti käes ja viimane aeg oma kiired hobiautod sõidukorda sättida. Eelmisel suvel oli tsentrifugaalkompressori rihmülekandel probleemiks rihma pingutamine.

10-sooneline rihm on üsna lai ja jäik. Siiani katsetatud tavaautode rihmapingutid on aga mõeldud kitsale ja elastsele rihmale.  Tüüpiliselt asub neil pöördliigend rihma kõrval ja lai pingutusrull kangutab liigendi viltu, see kulub kiiresti logisema ning varem või hiljem hakkab pingutusrull rihma maha ajama. Samuti jääb nende väändevedrude pakutavast jõust väheks, et rohkem kui 1 bar ülelaaderõhu saabumisel rihma libisemist vältida.

Eriliselt tugev automaatne pinguti

Liigendist ja vedrust kahjuks loobuda ei saa. Automaatse asemel ainult staatilist pingutit, mille asend keeratakse jäigalt paika, lõplikuks pingutamiseks kasutada ei sobi. See laseb rihma libisema, sest koormuse all venib rihm omajagu.

Uus lahendus on nüüd eriliselt tugev ja massiivne, toetab pingutusrulli mõlemalt poolt ja samuti on liigendid laagerdatud. Väändevedru asemel on kasutusel pika käiguga suur tõmbevedru, mille saab pingutusrulli viltu vedamise vältimiseks paigutada täpselt rihma keskele. Ühestki kompressori paigalduskomplektist tavaliselt nii karmi pingutit ei leia.